Aastaid tagasi kuulsin lugu ameerika perekonnast, kus lapsevanemad kurtsid, et nad ei saa paari sõidutunni kaugusel asuvasse maamajja minna. Autosse paigaldatud meelelahutuskeskus, kust lapsed sõidu ajal filme vaatasid, oli katki ning ilma ajaviiteta ei olnud nad nõus pikka sõitu ette võtma. Tol hetkel muigasin ja pidasin seda mugava heaoluühiskonna probleemiks.

Tehnoloogia areng jätkub jõudsalt ja nutiseadmete ülemaailmne müük teeb igal aastal uusi rekordeid. Sama trend levib jõudsalt Eestis. Mobiiltelefoni lutsutav põngerjas ja tahvelarvutit pädevalt käsitlev koolieelik ei pane enam kedagi imestama.

Erinevad lastega tegelevad spetsialistid vaevad tehnoloogia arenguga kaasnevaid rõõme ja muresid. Lapsed haaravad uusi oskusi lennult. Nutiseadmed on lastele abiks nii tarkuste ja oskuste omandamisel kui kaaslastega suhtlemisel. Lapsi tõmbab kütkestav virtuaalmaailm, sest nad saavad oma tehnikavidinate abil kogeda eduelamusi – vilunud mängija võites, nutikas äppide kasutaja infot hankides ja sotsiaalmeedias suhtleja oma oskusi hinnates.

Nutiseadmete kasutamisel on ka varjupool. Mõõdutundetu nutiseadmete tarbimine takistab väiksemate laste puhul motoorika ja sotsiaalsete oskuste arengut. Puudulik motoorika ehk liigutuste ja liikumise areng jätab tugeva jälje lapse intellekti arengule. Lapsepõlv on kuldne aeg loova mõtlemise ja fantaasia kujunemiseks – kui see aeg nutiseadmes istudes mööda saata, jäävad paljud imelised asjad loomata.

Vanemate laste puhul võib liigne nutiseadme kasutamine tuua kaasa sõltuvusele iseloomulikud probleemid. Laps pühendab vähem aega liikumisele, suhtlemisele ja muudele arendavatele tegevustele. Kannatada saab lapse tähelepanu- ja keskendumisvõime ning tema elus hakkavad kuhjuma tegemata ja lõpetamata asjad. Nutiseadmest eemalolek tekitab lapses ärrituvust ja ärevust. Juurdunud harjumuste muutmine on märksa raskem kui sõltuvuse ennetamine. Seepärast on lapsevanemate ülesanne varakult kehtestada mõistlikud piirid, et virtuaalne elu ei domineeriks reaalse elu üle.

Miks on nutiseadmed nii ahvatlevad? Uuringutega on kindlaks tehtud, et igavust ja tegevusetust on inimestel nii füüsiliselt kui vaimselt raske taluda. Eriti selgelt võib seda tunnistada laste puhul, kelle aju töötab täiskasvanute omast kiiremini ja vajab stimulatsiooni – nutiseade pakub seda kiiresti ja külluslikult. Niisamuti on kujunemisjärgus lapse loogika ja psüühilised pidurdusprotsessid ning ta ei saa enda distsiplineerimisega veel nii hästi hakkama kui suur inimene.

Mida teha koos lastega nutiseadmetesse süvenemise asemel? Mõõdukas igavus muudab lapsed loominguliseks – koos leiutatakse uusi mänge ja tegevusi käepärastest vahenditest. On tore, kui esimese valikuna ei haarata meelelahutuse otsimiseks nutiseadme järele. Näiteks igava autosõidu saab huvitavalt sisustada vahvate mängude ja võistlustega. Haarav mäng arendab laste loovust ja täiendab teadmisi. Nii suhtlemine, võistlemine kui loomeprotsess on nauditavad ning võivad julgelt konkurentsi pakkuda nutiseadmete kasutamisele.

Siin on kirjas mängud, mida eri vanuses lapsed saavad nii omavahel kui koos täiskasvanutega mängida.

Sõnamäng. Sõnamängus saavad osaleda kõik, kes rääkida oskavad ja tähti tunnevad. Sõnamängudega õpivad nooremad lapsed kiiresti häälikuid eristama ja rikastub nende sõnavara. Kõige lihtsam mänguvariant on selline, kus üks mängija ütleb ühe sõna ja järgmine mängija mõtleb selle sõna viimase häälikuga algava uue sõna. Mängu saab keerulisemaks muuta mitut moodi:

• nimetatakse ainult sama algustähega sõnu (nt. s-tähega algavad sõnad)
• nimetatakse sõnu teatud valdkonnas (nt. loomad)
• nimetatakse inimeste nimesid
• nimetatakse riike, linnu ja kontinente
• nimetatakse 4-tähelisi sõnu
• nimetatakse liitsõnu
• lubatakse ka võõrkeelseid sõnu erinevatest keeltest
• mängitakse ainult võõrkeelsete sõnadega (nt. inglise keeles)

Võib kokku leppida reegli, et vajadusel võib nutiseadmes teha sõnade kohta päringuid, et saadud infoga mängu tagasi pöörduda.

Arva ära. Üks sõnamängu variatsioone on arvamismäng. Üks mängija mõtleb ühe sõna peale, kuid teistele seda ei ütle, vaid hakkab andma vihjeid sõna kohta. Mängu saab lihtsamaks muuta, kui lepitakse kokku sõna algustäht, valdkond või pikkus.

Mälumäng. Mälumängus lepitakse kokku valdkond (nt. puuviljad, automargid vms) ja hakatakse järgemööda sõnu nimetama. Esimene mängija ütleb ühe sõna, järgmine nimetab eelmise mängija sõna ja lisab uue sõna, temale järgnev mängija nimetab kaks eelnevalt kõlanud sõna ning lisab uue sõna jne. Keda mälu alt veab ja sõnade õige järjekord ununeb või mõni öeldud sõna vahele jääb, langeb mängust välja.

Laulud, luuletused, vanasõnad, muinasjutud.
Tuletage koos meelde või mõtelge välja uusi laule, luuletusi, vanasõnu ja muinasjutte. Parimad palad pange pärast kirja ja illustreerige. Sellest moodustub aja jooksul tore teekonnalugude raamat. Lapsed on lugude vestmises ja laulmises sageli kõige osavamad ja loomingulisemad, täiskasvanul on vaja vaid ots lahti teha ja veidi juhendada.

• Rahustavad jutud. Kui eesmärgiks on elavaid lapsi veidi rahustada, võib korraldada unejuttude vestmise või unelaulude kontserdi.
• Kujutlusmäng. Seda mängu on kõige parem läbi viia kinniste silmadega, sest see aktiveerib kujutlusvõime. Jutustaja viib kuulajad mõtterännakule (nt võlumetsa, kus kohtutakse erinevate tegelastega ja saab salasoove soovida) või pakub mõne vürtsika elamuse (nt kirjeldab detailselt sidruni lõhna ja selle söömist).

Salasõna meelerännakuid, mõttematku ja muinasjutte saab koos lastega kuulata nii autos, kodus kui ka koolis ja lasteaias. Loe pikemalt ja telli album.